3D graafika Tehnoloogia ja Loodusainete Õppehoone
Peaeesmärk: luua õppehoone projekt robootika ja tehnoloogiaõppe ning loodusainete õppe (geograafia,
bioloogia, keemia, füüsika, astronoomia) arendamiseks, mis on ainulaadne nii vabariigis kui kogu
Baltikumis.
Eesmärgid: aktiviseerida ja populariseerida tehnoloogia ja loodusainete õppesuundi läbi praktilise õppe;
võimaldada hoonet kasutada ka teistel maakonna ja vabariigi koolidel, rahvusvahelistel koolidel ja
institutioonidel korraldades ühiseid õppepäevi ja -tunde;
lõimida õppeaineid;
saada uusi teadmisi ja kogemusi loodusainete, projekteerimis- ja meeskonnatöö vallas.
Seos õppekavaga: I ja II kooliastme loodusõpetus;
III ja IV kooliastme programmeerimine, füüsika, keemia, geograafia, bioloogia, astronoomia;
majandusõpetus.
Sihtrühm: I-IV kooliastme õpilased. Koolituskeskused, kutse- ja ülikoolid, sest hoonet saab kasutada
täiskasvanute, eestisiseste ja rahvusvaheliste koolituste läbiviimiseks.
Töövahendid: välivaated programmiga Sketch Up
sisevaated programmiga Homestylor
filmi monteerimine programmiga Adobe Premier Pro
I Peahoone
II Laborihoone (akendega ringhoone)
III Kliimavöötmete hoone (akendeta ringhoone)
II Laborihoone (akendega ringhoone)
III Kliimavöötmete hoone (akendeta ringhoone)
Eestvaade Tagantvaade
Külgvaade Külgvaade
Tagantvaated koos dendro- ja tuulepargiga
Arvutiklass Arvutiklass
Interaktiivsete seintega klassid
Laboriruum
Õppehoone 3D prinditud mudel
Eestvaade Pealtvaade Külgvaade
Töökoht Oculus Rift 3D programmiga töötamiseks.
Fotod: Sten Perillus ja Sten Erik Tuuleveski, tehtud õppekäigul TTÜ õppehoonessse 10.10 14.
Töö kirjeldus:
I Peahoone ja selle konstruktsioonid on ehitatud puidust ja fiiberklaasist. Fiiberklaas on kaetud polaroidkattega, mis suvel vähendab ja talvel suurendab päikesekiirguse läbilaskevõimet. Katus kaetakse kõrgkarastatud ja spetsiaalse peegeldamisvastase päikesepaneeli klaasiga, millest saadakse majale soojus- ja valgusenergiat. Kuna see on õppehoone, siis on hoonetele ehitatud veel erinevad energiasüsteemid, mida kasutatakse ka õppe-eesmärkidel: maatuumasoojus, mustade aukude energia kosmosest. Kuna maatuumasoojust ei ole mõtet kasutada vaid ühe hoone energia tootmiseks, siis saab sellest energiat kogu Väätsa ja ümberkaudsed külad. Hoone vaheseinad on puudutamise peale või puldiga ülestõstetavad nii, et seda saab teha üheks suureks ruumiks. Katus avaleb keskelt puldiga maja seinte sisse nii, et vajadusel saab anda tunde ka vabas õhus. Maja taga on dendro- ja tuulepark, kus kasvavad erinevad haruldaste puude ja põõsaste liigid ning mida saab kasutada bioloogia ja geograafia ning füüsika õppimisel.
Peahoones on erinevad ruumid: 1. robootika- ja droonilabor, 2. arvutiklass, kus igas arvutis saab virtuaalselt programmi Oculus Rift prillide abil minna vastavasse riiki või mandrile, seal liikudes õppida sealset keelt, kultuuri, ajalugu, majandust, suhelda sealsete inimestega jne. Samuti saab õppida astronoomiat, kus sama programmi abil saab minna kosmosesse, erinevatele planeetidele ja päikesesüsteemi. 3. Klassiruum, kus on interaktiivsed seinad ja hologrammprojektor, mille abil saab näidata filmi vastavatest riikidest, kohtadest (mäed, kõrbed, vihmametsad) nii, et õpilane tunneb end seal keskkonnas olevana. Nt õpilane käib Londoni tänavatel, suhtleb inglise keeles (küsib teed, kohtub tuttavatega), või vihmametsas, kus õpib sealset loodust (taimi, loomi) jne.
Klassiruumides on kerged moodullauad, mida saab ümber tõsta vastavalt vajadusele. Kuna tegemist on 2050. aastaga, on õpetajate abilised klassides robotid, kes jagavad töölehti ja muid materjale.
Eraldi ruum on muuseumituba, kus on välja pandud erinevad küttesüsteemid: päikesepaneelid tänapäevasel kujul on selleks ajaks juba vanamoodsad, samuti maaküttesüsteem, tuulegeneraatorid ja keskküttesüsteem.
II Laborihoone (akendega ringhoone) seinad ja katus on fiiberklaasist. Aknad kaetud polaroidkattega. Seal asuvad laboratoorium keemia- ja füüsikakatsetele, samuti astronoomia klassiruum koos teleskoobiga. Hoonel on pöördpõrand, kus saab vaatlusi teha igast ilmakaarest.
III Kliimavöötmete hoone (akendeta ringhoone) on jaotatud viieks ruumiks, kus on erinevad põhikliimavöötmed: ekvatoriaalvööde, troopikavööde, parasvööde, polaarvöötmed. Igas vöötmes on välja ehitatud vastavalt nende pinnas, taimestik ja mullastik, niiskustase ja temperatuur. Õpilased saavad seal teha vaatlusi, õppida taimestikku, loomastikku, katsetada vastavat riietust polaarvöötmetes.
Majadest tulevat heitvett ei saadeta enam lokaalsesse kanalisatsiooni, vaid puhastatakse kinnistusiseselt. Veest eraldatakse tahked osad, mis lähevad kompostiks tendropargi ja troopika taimedele, puhas vesi lastakse taaskasutusse.
Projekti interdistsiplinaarne aspekt
Projektil on ka interdistsiplinaarne aspekt. Seal saab lõimida erinevaid õppeaineid, nt füüsika ja keemia, võõrkeel ja geograafia/bioloogia, IKT ja füüsika/keemia, tehnoloogia ja võõrkeel jne. Majandusõpetuses saab analüüsida hoone ehitamise kasumlikkust: kus leida rahalisi vahendeid ehitamiseks, kui suured on püsikulud elektrile, veele jne, kuidas panna hoone tulu teenima.
Hoonet saab kasutada ka töötubade ja koolituste korraldamiseks, tehes koostööd kolledžitega (nt IT kolledž) ja ülikoolidega (TTÜ ja TÜ), samuti ettevõtjatega (nt elektroonika ka IT firmad - Apple, Google) jm asutustega nagu Energiakeskus, AHHAA keskus, Tartu Observatoorium jne. Töötube ja tunde saavad õppehoones läbi viia nii maakonna kui vabariigi koolid.
Hoone on ainulaadne nii meie vabariigis kui Baltikumis ja põhjamaades. Seetõttu arendame ka rahvusvahelist koostööd, mis saab toimuma võõrkeeles.
Intervjuu vallavanem Lauri Läänemetsa, kooli direktor Enn Lehtpuu ja õpilastega hoone vajalikkusest.
I Peahoone ja selle konstruktsioonid on ehitatud puidust ja fiiberklaasist. Fiiberklaas on kaetud polaroidkattega, mis suvel vähendab ja talvel suurendab päikesekiirguse läbilaskevõimet. Katus kaetakse kõrgkarastatud ja spetsiaalse peegeldamisvastase päikesepaneeli klaasiga, millest saadakse majale soojus- ja valgusenergiat. Kuna see on õppehoone, siis on hoonetele ehitatud veel erinevad energiasüsteemid, mida kasutatakse ka õppe-eesmärkidel: maatuumasoojus, mustade aukude energia kosmosest. Kuna maatuumasoojust ei ole mõtet kasutada vaid ühe hoone energia tootmiseks, siis saab sellest energiat kogu Väätsa ja ümberkaudsed külad. Hoone vaheseinad on puudutamise peale või puldiga ülestõstetavad nii, et seda saab teha üheks suureks ruumiks. Katus avaleb keskelt puldiga maja seinte sisse nii, et vajadusel saab anda tunde ka vabas õhus. Maja taga on dendro- ja tuulepark, kus kasvavad erinevad haruldaste puude ja põõsaste liigid ning mida saab kasutada bioloogia ja geograafia ning füüsika õppimisel.
Peahoones on erinevad ruumid: 1. robootika- ja droonilabor, 2. arvutiklass, kus igas arvutis saab virtuaalselt programmi Oculus Rift prillide abil minna vastavasse riiki või mandrile, seal liikudes õppida sealset keelt, kultuuri, ajalugu, majandust, suhelda sealsete inimestega jne. Samuti saab õppida astronoomiat, kus sama programmi abil saab minna kosmosesse, erinevatele planeetidele ja päikesesüsteemi. 3. Klassiruum, kus on interaktiivsed seinad ja hologrammprojektor, mille abil saab näidata filmi vastavatest riikidest, kohtadest (mäed, kõrbed, vihmametsad) nii, et õpilane tunneb end seal keskkonnas olevana. Nt õpilane käib Londoni tänavatel, suhtleb inglise keeles (küsib teed, kohtub tuttavatega), või vihmametsas, kus õpib sealset loodust (taimi, loomi) jne.
Klassiruumides on kerged moodullauad, mida saab ümber tõsta vastavalt vajadusele. Kuna tegemist on 2050. aastaga, on õpetajate abilised klassides robotid, kes jagavad töölehti ja muid materjale.
Eraldi ruum on muuseumituba, kus on välja pandud erinevad küttesüsteemid: päikesepaneelid tänapäevasel kujul on selleks ajaks juba vanamoodsad, samuti maaküttesüsteem, tuulegeneraatorid ja keskküttesüsteem.
II Laborihoone (akendega ringhoone) seinad ja katus on fiiberklaasist. Aknad kaetud polaroidkattega. Seal asuvad laboratoorium keemia- ja füüsikakatsetele, samuti astronoomia klassiruum koos teleskoobiga. Hoonel on pöördpõrand, kus saab vaatlusi teha igast ilmakaarest.
III Kliimavöötmete hoone (akendeta ringhoone) on jaotatud viieks ruumiks, kus on erinevad põhikliimavöötmed: ekvatoriaalvööde, troopikavööde, parasvööde, polaarvöötmed. Igas vöötmes on välja ehitatud vastavalt nende pinnas, taimestik ja mullastik, niiskustase ja temperatuur. Õpilased saavad seal teha vaatlusi, õppida taimestikku, loomastikku, katsetada vastavat riietust polaarvöötmetes.
Majadest tulevat heitvett ei saadeta enam lokaalsesse kanalisatsiooni, vaid puhastatakse kinnistusiseselt. Veest eraldatakse tahked osad, mis lähevad kompostiks tendropargi ja troopika taimedele, puhas vesi lastakse taaskasutusse.
Projekti interdistsiplinaarne aspekt
Projektil on ka interdistsiplinaarne aspekt. Seal saab lõimida erinevaid õppeaineid, nt füüsika ja keemia, võõrkeel ja geograafia/bioloogia, IKT ja füüsika/keemia, tehnoloogia ja võõrkeel jne. Majandusõpetuses saab analüüsida hoone ehitamise kasumlikkust: kus leida rahalisi vahendeid ehitamiseks, kui suured on püsikulud elektrile, veele jne, kuidas panna hoone tulu teenima.
Hoonet saab kasutada ka töötubade ja koolituste korraldamiseks, tehes koostööd kolledžitega (nt IT kolledž) ja ülikoolidega (TTÜ ja TÜ), samuti ettevõtjatega (nt elektroonika ka IT firmad - Apple, Google) jm asutustega nagu Energiakeskus, AHHAA keskus, Tartu Observatoorium jne. Töötube ja tunde saavad õppehoones läbi viia nii maakonna kui vabariigi koolid.
Hoone on ainulaadne nii meie vabariigis kui Baltikumis ja põhjamaades. Seetõttu arendame ka rahvusvahelist koostööd, mis saab toimuma võõrkeeles.
Intervjuu vallavanem Lauri Läänemetsa, kooli direktor Enn Lehtpuu ja õpilastega hoone vajalikkusest.
Intervjueeris Sten Perillus
Filmis Sten Erik Tuuleveski
Monteeris Sten Perillus
Filmis Sten Erik Tuuleveski
Monteeris Sten Perillus
Töö käik: kõigepealt leppisime kokku, kes meie ProgeTiigri meeskonnast hakkavad 3D graafikat tegema. Seejärel saime kokku juhendaja õpetajaga, et arutada sobiva teema üle. Alguses tahtsime luua uue kultuurimaja projekti, kuid arutelus selgus, et õppehoone on vajalikum. Arutelus leppisime kokku, et loome Tehnoloogia ja Loodusainete õppehoone projekti, sest nii saab kasvatada huvi looduse ja tehnoloogia õppeainete vastu.
Jagasime Sten Erikuga tööd ära nii, et Sten Erik teeb sisevaateid ja Sten välisvaateid. Leppisime kokku ka töövahendites, milleks olid välivaated programmiga Sketch Up ja sisevaated programmiga Homestylor. Lisaks teeb Sten ka filmid hoone vajalikkusest ja tööst kokkuvõtva filmi. Juhendaja õpetajaga leppisime kokku ajagraafiku, panime paika töö eesmärgid ja seose õppekavaga (vt ülevalt). Kui projekti sise- ja välisvaateid tegime kodus, siis teoreetilise osa koos juhendajaga koolis.
Meie koostöö nii juhendaja kui partneriga omavahel oli väga hea. Vaidlusi ja lahkarvamusi ei tekkinud. Kõik ettepanekud ja mõtted räägiti läbi ja tehti ära.
15. oktoobril esitasime oma tööd žüriile Järvamaa maakondlikus voorus Väätsa Põhikoolis. Peale maakondlikku vooru saime taas kokku juhendajaga ja analüüsisime žüriiliikmete poolt tehtud ettepanekuid. Täiendasime oma tööd vastavalt neile ettepanekutele ja esitasime selle II Code Vision vooru.
Pildistas: Mariettely Saar
Mida tööst õppisime? Töö protsess oli mitmekülgne. Projekti oli väga huvitav teha, sest saime arendada oma teadmisi IKTs ja uusi teadmisi materjalitehnoloogias, projekteerimises, õppisime erinevaid energia saamise ja veesüsteeme. Uurisime internetist, mis on fiiber- ja polaroidmaterjal, maatuuma- ja kosmoseenergia, kuidas on ehitatud päikesepaneelid. Sten sai ka hea filmitöö ja intervjueerimiskogemuse.
Mõlemad saime väga hea meeskonnatöö kogemuse ja loovtöö tegemise oskuse. Kuna oleme ka ise õpilased, siis saime rakendada oma ideid tulevikukooli arendamisel.
Mis saab tööst edasi? Tutvustame projekti oma koolis ja kogukonnas, maakonnas ja huvi korral ka väljaspool maakonda nii õpilastele, kooli- ja omavalitsusjuhtidele. Uurime, kas on võimalik seda hoonet ka reaalselt ehitada või osa ideid ellu viia erinevate ruumide (nt virtuaalsed Oculus Rift prillid, interaktiivsed seinad) väljaehitamisega oma koolis. Selleks uurime tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi.
Intervjuu töö autorite Sten Perilluse ja Sten Erik Tuuleveskiga
Intervjueeris Anneli Tumanski
Filmis Anneli Tumanski
Monteeris Sten Perillus
Filmis Anneli Tumanski
Monteeris Sten Perillus
Kasutatud materjalid:
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Polaroidid.htm
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kevlar.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk
http://gi.ee/geomoodulid/files/modules/earthsinterior-SH.html
http://www.taastuvenergia.ee/monokristall-paikesepaneel.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Dendropark
Sten Erik sisevaateid loomas
Pildistas: Sten Perillus
Pildistas: Sten Perillus
Sten välisvaateid loomas
Pildistas: Sten Erik Tuuleveski
Sten ja Sten Erik koos juhendajaga teoreetilist osa (eesmärke, töö kirjeldust ja töö käiku jne) kirjutamas
Pildistas Anneli Tumanski
Sten ja Sten Erik intervjuusid tegemas ja andmas
Pildistasid: Evelin Puntso ja Anneli Tumanski